Tekst - Urmas Espenberg

Sandra Bullock - naine nagu päike!

Häid naisnäitlejaid on maailmas palju, aga sellist nagu Sandra Bullock annab siiski tikutulega otisda. Bullock ei raba meid niivõrd oma piltilusa välimusega nagu Pammy või H.Locklear, kuigi temagi on väga kena, vaid hoopis millegi muuga. Sandra on naine kes lummab eelkõige sarmi, soojuse, elurõõmu, loomulikkuse ja veel millegi tabamatuga, jättes kaugele seljataha paljud kaunid, kuid külmad Hollywoodi diivad. Ja iga tema roll üllatab meid taaskord oma uudsuse ja mitmepalgelisusega. Sandra Bullockit ekraanil nähes muutub hall , sompus ja külm eestimaa ilmgi palju päikeselisemaks.

Muusika asemel näitekunst
Laulvast perekonnast pärit Sandra lapsepõlv möödus pikkadel reisidel mööda erinevaid maid, kus ta ooperilauljast ema esinemas käis. Vaatamata sellele Sandrast aga muusikut ei saanud, vaid ta hakkas üha enam tundma huvi draamakunsti ja näitlemise vastu.
Sandra jättis pooleli East Carolina ülikooli ja läks New Yorki seiklusi ning õnne otsima. Edu aga ei tulnud kiirelt ega kergelt. Tuli kõvasti vaeva näha ja enda kallal töötada. Alguses ei kandnud suurtesse filmidesse mängima pääsemine erilist vilja. Sandra pidi leppima väiksemate rollidega TV filmides nagu "The Preppie Murder" (89) või "Bionic Showdown: The Six Million Dollar Man and The Bionic Woman (89).
Jää hakkas liikuma alles siis kui ta viimasel hetkel valiti 1993 aastal filmi "Demolition Man" naispeaossa. Kuulsus tuli aga järgmisel aastal koos Jan De Bonti lavastatud filmiga"Kiirus", mis tegi kuulsaks nii Reevesi kui Bullocki.

Koomik, traagik, action-naine või nõid ?
Sandra näitlejakarjäär on olnud väga mitmekesine, üllatusterohke ning liikunud edasi tõusude ja mõõnadega. Iga uus roll on rabanud vaatajaid millegi niisugusega, mida Bullockilt küll oodanud poleks. Sandra poolt kehastatvad kangelannad ja nende karakterid on olnud oma rollijooniselt niivõrd erinevad, et selliseid kõikumisi saavad endale lubada vaid väga üksikud andekad näitlejannad. Nii peetaksegi Sandrat õigustatult Julia Robertsi mantlipärijaks Hollywoodi näitlejameisterlikkuse osas.
Kui kuni "Kiiruseni" liikus karjäär selgelt tõusujoones, siis selle järgnes rida otseseid läbikukkumisi nagu komöödia "Kui kaks mere ääres", R.Attenborough armastusdraama "Armastuses ja sõjas" ning täiesti äpardunud ja kriitikute poolt väljanaerdud "Kiirus 2: autopiloot". Siis algas tõus taas ja edasisi prohmakaid on näitlejatar suutnud vältida. Küll on ta aga meid järjekindlalt üllatanud.
Minu muljed Sandra Bullockist on kujundanud ka kõigile eesti vaatajatele tuttavad "Kiirus", "Tavaline nõiakunst" ja "Miss Eriagent", kuigi need kolm tööd moodustavad vaid tühise osa Sandra loomingust.
Kui "Kiirus" tõi temas välja head action näitleja võimed ning paljud arvasid, et sinna see asi lähebki, siis eksiti. Võib-olla oli kõiges oma roll ka "Kiirus2 " läbikukus.
Sandra tõendas oma järgmiste töödega veenvalt, et temas on peidus väga rikkalikud ja mitmekesised näitlejatalendid.
"Tavaline nõiakunst" tõi esile tema mängulisuse, kergelt salapärase ja isegi postiivses mõttes naiselikult nõidusliku olemuse. Tema muinasjutusstiili alaseid võimeid kinnitas ilmekalt multikale "Egiptuse Printsess" meisterlikult peale loetud hääl.
Uue lehekülje Sandra Bullocki karjääris pööras komöödia "Miss Eriagent" . Selles loos on mängulusti ja koomikat ning just see töö ületas USA kinodes ihaldatud saja miljoni krooni piiri. Komöödiates on Sandra kaasa löönud veelgi, viimastest tasuks mainida näiteks "Gun Shy" või "28 päeva".
Koomikuna on Sandra tugev, ent kõige rohkem on toda säravat naist ikka alati enim köitnud draamad ja dramaatilised rollid. Rešissöörid ning produtsendid on talle rohkelt ka sellekohaseid võimalusi pakkunud, nimetagem kasvõi "The Thing Called Love" või "Lootus jääb"(Hope Floats).

Seksikas, vallaline ja kokkuhoidlik . . .
Pärast "Kiirus 2" läbikukku hakkas Sandra uut elupika ja miljöövahetust otsima. Mõne aasta eest kolis Bullock kärarikkast Los Angelesese'st ja Hollywoodist ära Texase osariigi suhteliselt vaiksesse pealinna Austinisse.
Austini kasuks langes otsus juhuslikult, tänu samas linnas vändatud filmile "Lootus jääb". Film ise ei osutunud kuigi menukaks, aga linn hakkas näitlejatarile kohe algusest peale meeldima. Ise on ta öelnud, et LA-s on palju sellist, mis talle ei meeldi. Asjastumine, iseloomu karmistumine, inimlikkuse kadu, snobism. Sandra tundis ühtäkki, et on kaotamas oma sisemist vabadust, oma isiksust.
Praegu veedab Bullock Los Angeleses vaid paar kuud aastast, ülejäänud aeg möödub kas Austinis või New Yorgis. Naine on kokkuhoidlik ja pilla oma raha nagu mõni eesti väikekodanlasest poeomanik või prominendi shopahoolikust abikaasa. Suure osa oma varast on ta paigutanud kinnisvarasse, tal on kaks maja, lisaks suur korter New Yorgis. Sandra Bullock on tasakaalukas ja kaine mõtlemisega inimene, kes on suutnud vältida kõmupressi huviorbiiti sattumist. Austinis tunneb ta end seetõttu samuti palju paremini kui metropolides. Ta pole edev ega auahne, mõnevõrra ambitsioonikas siiski ning ega selleta elus läbi murda polegi võimalik. Paraku on Sandralgi paar lugu kollases pressis susisemas.
Üks puudutab tema tervist ja kõlakat nagu kannataks Sandra ajukasvaja käes. Tegelikult asi nii hull pole. Ta sai ükskord lumelauaga kukkudes peapõrutuse, aga meedia jaoks kasvas see välja tõeliseks ajuhaiguseks.
Teised sahinad käsitlevad diiva eraelu. Eelmise aasta oktoobrikuu rabas pommuudisega. Sandra ja rattaäss Lance Armstrong olevat kõrvuni armunud ning paarike täiesti lahutamatu. Veelgi enam, just Sandras nähti Armstrongi eelmise abielu lõhiajajat. Kuuldused Armstrongi abieluprobleemidest leidsid kinnistust kui mees teatas ametlikult oma lahutusest. Bullocki sõbrad tunnevad kergendust, et Armstrong on vabastanud näitlejatari viljatust suhtes kolleeg Matthew McConaugheyga, kes elab muuseas samuti Austinis. Sandra on viimse rüppe iga kord tagasi langenud kui tal armuasjus kehvasti läheb. Enne Armstrongi käis ta endast 17 aastat noorema Ryan Goslingiga, kuid too suhe purunes 2003 aasta suvel. Näitlejatari minevikku kuulub ka kihlus näitleja Tate Donovaniga, lühiromaanid Heath Ledgeri ja Johnny Knoxville'iga ning pikaajalised soojad suhted muusiku Bob Schneideriga.
Ameerika seksikaimaks vallaliseks näitlejatariks hääletatud Bullock rõhutab, et tema eesmärk ei ole maksku mis maksab abielluda. Tema suhtumine perekonda on konsrevatiivselt klassikaline, ta tahtvat leida seda ainust ja õiget ning ainult üks kord...


SANDRA ANETTE BULLOCK sündis 26. juulil 1964 USA pealinnas Washingtonis. Tähtkujult Lõvi.
Kasv 169, kaal 54-55.
Ema Helga oli saksa helilooja, isa lauluõpetaja. Sandra lõpetas Washington-Lee kõrgema astme kooli Arlingtonis (Virginia osasriik) 1982.aastal astus Ida Carolina Ülikooli (Greenville, Põhja-Carolina osariik). Ülikooli ta ei lõpetanud vaid läks kolme aasta pärast New York'i õnne otsima. Sealt edasi viis tema teekond Californiasse Los Angelesi, kus ta elas ja töötas pikka aega sidudes oma elutee jäädavalt filmikunstiga.

TUNTUIMAD FILMID :
· The Six Million Dollar Man and The Bionic Woman (1989)
· Love Potion No.9 (1991)
· When the Party is Over (1992)
· Wrestling Ernest Hemingway (1993)
· The Vanishing (Kadumine 1993)
· Fire in Amazon (1993)
· Demolition Man (1993)
· Speed (Kiirus 1994)
· The Net (Võrk 1995)
· Two by Sea (Kaks mere ääres 1995)
· A Time to Kill (Aeg tappa 1996)
· In Love and War (Armastuses ja sõjas 1996)
· Speed 2 : Cruise Control ( Kiirus 2: Autopiloot 1997)
· Hope Floats (Lootus jääb 1997)
· Igapäevane nõiakunst (1998)
· Miss Eriagent (2000)
· Gun Shy ja 28 Päeva (2003)

MISS ERIAGENT (2000)
Miss USA valimis ähvardab ohtlik kurjategija. FBI on Kodanikuna tuntud süütajat ja pommipanijat jälitanud kaua, kuid seni edutult. Tema tabamiseks peab üks agentidest osalema missivõistlustel ning pääsema finaali. Raske on aga FBI-st sellist naist leida, sest Scully on ju väljamõeldis telesarjast ning ülejäänud näevad välja rohkem nagu naiskettaheitjad. Välja arvatud üks -eriagent Gracie Hart, kes ise küll ülesandest sugugi vaimustuses pole. Probleem on nimelt selles, et too naine pole elu sees kandnud kleiti, rääkimata kõrgetest kontsadest, kosmeetikast ja must ürgnaiselikust atribuutikast. "Missi-issi" Vic Melling (Micheal Caine - 2-Oscarit "Quills -markii de Sade mängud") peab muutma "Dirty Harrieti"ruttu missiks, sest sellest sõltub ju ühiskonna turvalisus. Teistes rollides Benjamin Pratt ("Punane planeet"), Erenie Hudson "Oz") jne. Rezhissöör Donald Petrie ( "Vanad torisejad")