Tuntud erootikakirjaniku Urmas Espenbergi ("Tequila pööripäev", "Otsin naist") uus seksiraamat on rüütatud akadeemilise uurimuse vormi. Selles on kasutatud kirjanduse loetelu, isegi aine- ja isikuregister, ehkki mahukas teos on suures osas lõdva struktuuriga referaat, kus kumab eriti läbi tuntud vene seksuoloog Igor Kon, allikateks on veel Guido Ilves, Freud jt. Kahju, sest mina ootasin raamatust Espenbergi "Eestlaste seksuaaleelistuste kvalitatiivuuringu 1997–2004" läbikirjutatud väljaannet – sellise veksli autor nimelt lk 56–59 annab, tutvustades paljulubavalt oma "poolsalajast", "personaalset" ja "mittemeditsiinilist" uurimustööd. Väidetavalt internetijututubades kaasa lüües, portaaliküsitlustes ja intiimpartnerite usutlemise teel on Espenberg kogunud 300 inimese mõtteid ja kogemusi seksist. Paraku upub väärtuslik kraam igalt poolt kokkukirjutatud heietustesse, mille ambitsioon on anda ülevaade peaaegu kõigest kultuuris ja ühiskonnas, mis seksi ja erootikaga seostub (alates antiigist!). Eestlaste seksuaaleelistustest saame seega teada vaid rammusate näidete kaudu, mida on siia-sinna teksti vahele pikitud. Neist jääb mulje, et sageli on vilunud erootik ise oma fantaasial lennata lasknud või ehk internetist leitud jutuotsa edasi veeretanud.

Vastukaaluks hoogsatele näidetele pakub autor vist teadusliku veenvuse saavutamiseks arve ja ka mõned tabelid oma "kvalitatiivuuringu" tulemuste ja protsentidega (kvalitatiivmeetodid ei eelda teatavasti üldse materjali arvulist analüüsi, vaid tekstianalüüsi).

Kuna raamat tahab peale uurimuse olla ka käsiraamat, antakse siin-seal praktilist ja põhjalikku nõu (naiste erutuskeskuste määramise test, meeste erutuskeskuste test, lk 130–141) jms.

Läbiva tendentsina tunneb Espenberg ilmset poolehoidu anaalse stimulatsiooniga seotud teemade vastu, elavnedes alati, kui sellest mingis kontekstis jutt. Kes tema romaane lugenud, ei üllatu.

"Erose kütkeis" on lahe lugemine, kui kõiksugu ajakirjade seksijuttudele veel lisa otsida. Kindlasti ei konkureeri see hiljuti välja antud seksuoloogide ja sotsioloogide Poolametsa, Haavio-Mannila, Kontula ja Haldre professionaalse kogumikuga "Seksuaalsus Eestis". Ja loodetavasti ei hakka tudengid Espenbergi filosoofilis-sotsioloogilist seksuaaluurimust oma seminaritöödes kunagi allikana kasutama.