Eesti mehed käivad lõbumajas slaavitare proovimas
|04.01.2004 |

Äsja avaldatud sotsioloogide uuring teatab, et 88 protsenti eesti meestest ei ole lõbumajas käinud ning õilmitsevad need asutused vaid välismaalaste arvel. Teine erootikauurimus aga näitab, et enamik bordellikülastajaid on hoopis kohalikud mehed ning veerand eesti meestest on prostituudi teenust kasutanud.

Keskmine eestimaalane, kes lõbumajja läheb, on 36-aastane abielumees, kes alustas seksuaalelu keskmisest varem ja kelle lapsepõlves on füüsilise või seksuaalse vägivalla kogemusi, ütleb uuring.
Nelli küsitles kolme lõbumajas käinud meest. Erilist vägivallakogemust polnud kellelgi. „Kes meist poleks elus korra või paar peksa saanud,“ küsis Hannes (38) uuringu kohta. „Niimoodi saab kõiki kuhugi liigitada. Küsitakse, et kas oled lõbumajas käinud – jah. Oled sa kogenud vägivalda – no kes poleks. Ja ongi tõestatud, et bordellis käivad ainult hälvikud. Ilmselt tegid seda uuringut naised.“
Eesti meestest on lõbumajades käinud 12 protsenti, leiavad sotsioloogid. Samal ajal on sama uuringu järgi Tallinnas vähemalt 60 lõbumaja. (Politsei esindaja väidab küll, et see arv on vähemalt kaks korda tegelikust suuremaks kirjutatud.) Sotsioloogide järeldus on ühene – bordelliäri õitseb välismaalaste kukru peal. Tegelikult on neid, kes ühe korra uudishimust prostituuti proovinud, ilmselt rohkem, iseasi, kas nad sellest ka küsitlejale rääkisid.

Uudishimu ajendas proovima
Abielus ja kahe lapse isa Hannes on käinud kaks korda lõbumajas. Esimene kord oli nii, et peaaegu kõik sõbrad olid juba aastate jooksul käinud. „Vähemalt nii nad kõik ütlesid,“ meenutas Hannes. „Mõtlesin, et proovin siis ka ära, kuidas on. See lõbumaja asus hotellil Tallinn lähedal ühes korteris. Igati viisakas koht, naisi oli valida kaks. Blond ja brünett. Võtsin blondi eestlanna ja hullasin temaga 350 krooni eest tund aega. Väga tore naine oli, jäime veel lobisema ja... Kui ma mõtlen, et mis seal erilist oli, siis ega ei olnudki midagi. Ilus puhas koht, piiga pani uued linad ka. Mingi räpane töö see ei tundunud olema, kõik käis kondoomiga ja peale mind läks neiu kohe duši alla. Enne tuli ka just pesemast. Seks oli tavaline, mõnus noh. Jäin rahule, aga mõtlesin, et enam rohkem ei lähe ka. Pole vajadust.“
Hannes läks siiski samasse lõbukorterisse veel kord tagasi. „Tahtsin vene naist ka proovida,“ tunnistas ta. „Ma pole mingi ringitõmbaja tüüp, nii et ilmselt ma mujalt elu sees poleks seda kogemust saanud. Alatasa ju räägitakse, et vene naised on paremad kui eesti naised.“
Hannes jäigi vene prostituudiga palju rohkem rahule. „Kui nüüd võrrelda, siis see eestlanna oli ilusam, temaga oli tore lobiseda ja puha, aga temast oli aru saada, et ta teeb lihtsalt oma tööd,“ võrdles Hannes. „Vene naine oli vanem, üle kolmekümne ikka kõvasti. Nautis täiega oma tööd, või oli siis väga hea näitleja. Vahet pole. Kõigepealt tegi oma käed õliga kokku, käskis mul rahulikult lamada ja nautida ning masseeris mind üle keha. Jube mõnus oli. Ja kui siis päris asjaks läks, siis oli nii tuline tükk, et imestasin kohe. Eesti plika ei lubanud ennast suudelda, sest siis ta nagu petaks oma kallimat või kuidagi nii. See vene naine aga suudles lausa ise. Ütles, et ma meeldin talle ja oleks tore, kui ma talle püsikliendiks hakkaksin.
Tunniga sain hakkama, aga siis ta kukkus mind mudima ja silitama ning ma läksin jälle tahtmist täis. Plekkisin veel 350 kulli perenaisele, võtsin veel väiksed napsud ka ja hullasime veel tunni. See oli ikka täitsa elamus küll, kuigi läks ligi tonni maksma. See vene prost ütles, et talle meeldib see töö. Et seksida talle meeldib, endal kedagi pole ja kui klient sümpaatne ka veel on, et siis on ikka täismäng. Nii et mõlemad jäime rahule, aga püsikliendiks ma ei hakanud.“
Hannes ütles, et rohkem tal lõbumajja asja pole. Petmiseks ta neid kahte käiku ei pea, aga naisele ka ei tunnistaks. „See oli ju hoopis teine asi, kui armukest pidada, aga naised vist vaatavad sellele teistmoodi kui mehed,“ arvas ta.

Värskendas abielu
Eesti 12 protsenti on sarnane Põhjamaadega, kus lõbumaju külastanud meeste osakaal jääb 10-13 protsendi vahele. Seevastu lõunamaades, näiteks Itaalias ja Hispaanias, käib bordellides 3-4 korda rohkem mehi – kuni 45 protsenti. Itaalias ja Hispaanias on ka väga madal lahutuste arv ja reeglina abiellutakse kord elus. Prostitutsioon kuulub seal loogilise osana elu juurde.
Rein (36) tunnistab, et käis ühe korra prostituudi juures sel suvel, kui oma naisest oli „kopp ees“ ja mees mõlgutas juba lahutamise mõtteid. „Helistasin ühel numbril, kus kaks kena neidu kutsusid kohvile,“ meenutas ta. „Need olid kaks brünetti eesti plikat, umbes kahekümnesed ja igavesti kenad tibid.
Mis ma sellest käigust sain? Üldiselt peab ju mees voodis tööd tegema, seekord siis lihtsalt vedelesin ja lasin profil endale mõnu teha. Hea ja lõõgastav oli. Kusjuures kohvi pakkusid nad ka, koos pitsi konjakiga.”
Erinevalt Hannesest on Rein erootiliste üksikasjadega tagasihoidlik. “No mis seal nii erilist, seks nagu seks ikka,” kohmas ta. “Oraal ja tavaline. Mina vedelesin lihtsalt voodil ja plika siis tegeles minuga ja ratsutas mu peal. See kord jäi mul vist kauaks ajaks viimaseks ka. Enne mul oli oma maisega magamisest kõrini. Lihtsalt ära tüütas, ei erutanud enam üldse. Kui korra “kõrval” ära käidud, siis hakkasin abielule teistmoodi vaatama. Ega ju võõral naisel pragu põigiti ei ole. Oli jah noorem ja kobedam, aga... Oma naine on ikka lähedane inimene. Aga kui võõrast ära proovinud pole, siis jäädki metsa poole vaatama. Ja kui prostituuti poleks, oleksin endale armukese sebinud ja olekski abielu lõhki olnud.”

Mugavam ja odavam kui lantida
Prostitutsiooni soovisid uuringu järgi legaliseerida pooled eesti meestest ja kolmandik naistest, keelustamise poolt on iga neljas mees ja kolmas naine. Naised pidasid suuremateks süüdlasteks lõbumajade pidajaid ja prostituute, meeste suhtes olid nad märksa tolerantsemad.
Prostituut on mõnele mehele lihtne ja odav lahendus oma seksiisu rahuldada. Mõni korralik naine võib seeläbi hoopis ilma meheta jääda. Ja mehi on niigi naistest vähem. Heaks näiteks on Mati (33), kes kasutab juba paar aastat regulaarselt ühe ja sama prostituudi teenuseid.
Mati on paadunud poissmees. Pruute on tal küll olnud mitmeid, kuna Mati on pikk, turske ja kena mees. Paraku on ta seni kõigis suhetes pettunud ja ega enam eriti omale naist ei otsigi. “Naistega on alati mingid jamad olnud. Küll on valetatud rasedust, et kohe ära kosiksin, küll on jälle naisega käimine liiga kulukaks läinud. Õudsalt pretensioonikad on naised ka, aga mulle meeldib elada nii, nagu ise tahan. Viimasel ajal käin ühe normaalse vene prosti juures ja pole mul kedagi vaja!”
Mati alaline intiimteenindaja töötab kuskil Narva maantee alguses, korteris koos kahe teise tüdrukuga. „ˇannal maksab üks kord 350 krooni,“ kalkuleeris Mati. „Kui lähen lihtsalt linna peale lantima, siis kõigepealt teen kuskil baaris paar teravat, see läheb juba viis kümpi maksma. Siis klubi pilet, sõltuvalt bändist, isegi kuni sada. Dringid on klubides hirmkallid, aga kui mõni näkk meeldima hakkab, siis tuleb talle välja teha ja mitte vähe. Viie sotaga peab vähemalt arvestama, pluss takso, kui asjaks läheb. Aga enamasti ei kutsuta enda poole õhtut jätkama ega soovita ka minu poole tulla. Tähendab – pool tonni läinud ja kõik ilmaasjata. Varem läks suguelu peale ikka enamik palgast. Odavam tuleb prostituuti kasutada.
Olengi nii sättinud, et kui tahan seksi, siis lähen ˇanna juurde või tellin ta enda poole. Kui tahan lõbutseda, lähen klubisse, tantsin ja ei löö kellelegi külge. Ei moosi kedagi. Ja oh imet, ikka juhtub, et mõni naine landib mind ise ära. Selline pohhuism vist läheb naistele peale.“

Enamik kundesid on eestlased
Sotsioloogide uuringule vaidleb vastu Pedagoogikaülikooli juures oma magistritöö jaoks eestlaste seksuaalkäitumist uuriv Urmas Espenberg. „Iga selline uuring sõltub sihtrühmast ja võib-olla nende valikus oli tõesti vaid 12 protsenti bordellide kliente,“ ütleb Espenberg. „Ma siiski usun, et neid mehi oli rohkem, aga nad lihtsalt salgasid. Minu küsitlused näitavad, et bordellis on käinud või käib regulaarselt umbes veerand eestimaalastest. Ja bordellide kundedest on pooled eestlased.“
Espenbergi sõnu kinnitab koos sõbrannaga Tallinna kesklinnas erootilise massaži salongi pidav Larissa, kelle kundedest on pooled eestlased, umbes 40 protsenti venelased ning vaevalt kümnendik välismaalased. Larissa hindab eesti mehi kõige paremateks klientideks. Eesti mees maksab korralikult, on vaikne, viisakas, ei lärma ega skandaalitse.“
Paljusid prostituute ja nende kliente küsitlenud Espenberg ütles, et paljud eestlased lähevad bordelli paljukiidetud slaavi naist proovima. „Ega neil muidu elus sellist võimalust ei oleks, et kirgliku vene naisega hullata, kartmata, et peab teise pärast kohe naiseks võtma või muud sellist,“ ütles Espenberg. „Prostituudid ütlevad, et eestlane on valiv, aga korrektne, viisakas ja hea kunde. Eesti mees teab, mida tahab. Soome mees, kes peab oma paksu soome eidega rahulduma, temale piisab Tallinna sattudes vahel sellestki, et saab üldse kena neiut näppida. Eestlane tahab ikka tõsiselt seksida.“
Espenberg lisas, et ega ühtegi numbrit ei tohi uskuda, eriti veel tundlike seksiteemade puhul, sest paljud vastanuist kindlasti salgavad. Inimene tahab ju ikka end paremana näidata.

Hans Ulmiste

Fotolavastus: Väino Silm