Eesti Päevaleht
Tasuta lehed tulid Euroopast Eestisse
Urmas Espenberg

Tasuta kohalikel lehtedel on seljataga pikk ajalugu
Sarnaselt kogu Euroopale on Eestiski hakanud ilmuma tasuta ajalehed, mis käsitlevad mõne linna, alevi või valla elu ja probleeme. Lehetegijate idee on lihtne - inimesi huvitab, mis toimub nende kodukohas, milliseid sooduspakkumisi on kohalikus kaupluses ning kuhu minna meelt lahutama.
Aastaid üht Taani suuremat ajalehekontserni Berlingske juhtinud Lars Topgaardi sõnul asutati esimene tasuta otsepostitusleht Amager Bladet juba 125 aastat tagasi.
Amager Bladet on Kopenhaageni 85 000 elanikuga eeslinna häälekandja. Selle väljaande ideeks oli ja on levitada igal teisipäeval kõikidesse majapidamistesse tasuta leht, mis sisaldab vaid kohalikke uudiseid. Ka 95 protsenti reklaamist on kohaliku tähtsusega. Lugejat huvitab Topgaardi sõnul see, mis toimub tema kodukohas, olgu tegemist mõne skandaali või elanikke otseselt puudutava probleemiga nagu kohaliku silla ehitus, joogivee puhtus, ees seisev spordisündmus, politseiteated vms.

Kohalikud uudised ja reklaam
Kohalikku lehte lugedes tunnetavad inimesed, et kirjutatakse nende elust, mitte kellegi teise omast. Loomulikult loevad samad inimesed ka teisi lehti ja tunnevad huvi selle vastu, mis toimub mujal maailmas, kuid seda ei otsi nad kohalikust lehest.
Topgaardi arvates ei ole uudiste pakkumisest vähem tähtis ka kohaliku lehe roll reklaamikanalina. Tahetakse teada, millised sooduspakkumised on kohalikus supermarketis, mida uut on oodata teenindusasutustelt, mis toimub meelelahutuses ning mida pakuvad erakuulutused. Tarbija jaoks on see info oluline, sest ta läheb meelsamini kohaliku kaupmehe juurde kui mitukümmend kilomeetrit eemale. Reklaamiandjale on omakorda tähtis, et tema reklaam annaks kindlas piirkonnas hea katvuse mõõduka hinnaga. Kohalikus lehes reklaamimine peaks seda eesmärki teenima.
Lars Topgaardi sõnul saavad Taanis nagu ka mujal Euroopas peaaegu kõik kohalikud lehed isetasuvuse printsiibil töötades kasumit. Vaid üksikuid väljaandeid toetavad osaliselt kas kohalikud omavalitsused või suured lehekontsernid. Viimased aitavad tavaliselt vaid projektide käivitamisel ega tegele doteerimisega.
Lisaks tasuta kohalikele lehtedele, mis ei saa tulu lehe müügist, on ka tasulisi lehti, mida lugejad kas ostavad või tellivad. Tasuta lehtede kasum moodustub täielikult kohalikust reklaamist ja kuulutustest. Reklaami panevad lehte just kohalikud reklaamiandjad, sest reklaam otsepostituslehes jõuab peaaegu iga kohaliku elanikuni. Lugeja jaoks on tasuta kohaliku lehe vooruseks eelkõige see, et ta ei pea kohaliku info ja reklaami saamiseks oma kukrut kergendama.

Lugeja laual terve nädala
Taanis toimetab kõik tasuta kohalikud lehed kätte kas mõni kohalik leviorganisatsioon või lehe enda korraldatud kojukanne (olgu need siis poisid-tüdrukud või pensionärid). Veel üheks tasuta kohalike lehtede eripäraks on see, et tavaliselt ei visata neid ära enne uue saabumist. Lehest saavad inimesed infot selle kohta, mis toimub ümbruskonnas selle nädala jooksul - millal on jumalateenistused, peod, pulmad, matused, tsirkuseetendused ja muud rahvaüritused.
Tasuta kohalike lehtede omandisuhted Euroopas on Topgaardi väitel erinevad. Näiteks Saksamaal kuulub enamik kohalikke otsepostituslehti suurtele ajalehekontsernidele. Taanis on olukord mõnevõrra erinev - umbes 10 protsenti lehtedest kuulub Berlingske grupile, 12-15 protsenti teistele kontsernidele ja 75-78 protsenti väikeomanikele (trükikodadele, omavalitsustele, kohalikele väikeettevõtjatele jt).

Arengusuunad Euroopas ja Eestis
Lars Topgaard on jälginud kohalike lehtede arengut Euroopas ning arvab, et osa neist käib ajaga sammu, kuid osa on veidi stagneerunud. Viimased peaksid enda moderniseerimiseks midagi ette võtma, kui tahavad konkurentsis püsida. Nii tasuta kui ka tasuliste kohalike lehtede arengusuunana näeb Topgaard seda, et lehtedes on üha rohkem pilte ja meelelahutuslikku lugemist. Toimetuste töö muutub üha paindlikumaks ning sellesse kaasatakse kohalikke autoreid. Väikesed lehed pakuvad konkurentsi suurtele, tegutsedes kohaliku info nishis.
Mis toimub minu kodukohas ja selle ümber on Topgaardi sõnul Euroopas praegu väga oluline. Sellistel lehtedel on turgu, ütles ta ja lisas, et erandiks ei ole ka Eesti. Tasuta kohalike lehtede käekäik Eestis sõltub Topgaardi väitel sellest, kui hästi suudetakse lehti teha ja tarbijani viia.

URMAS ESPENBERG