Strippar kirjutas naisteka
|20.02.2006 |
Hans Ulmiste
Nelli Teataja

Nelliraamatu sarjas ilmus sel nädalal Sofia Lauferi naisteromaan „Virgin“. Sofia on huvitav inimene, pidanud mitmeid ameteid, juba mõni aasta teenib ta elatist stripparina. Kirjutanud on ta varem Nelli Teatajale, nüüd siis sai raamat kaante vahele.
Ma pole ise veel seda lugeda jõudnud, aga tagakaane tutvustav tekst on nii hea, et ma vist loen selle raamatu ise ka läbi, kuigi ma enamasti sedasorti kirjandust ei loe. Miks sa selle raamatu üldse kirjutasid? Sellepärast, et mulle meeldib kirjutada. Teiseks olen ise väga suur lugeja ja ma ei ole rahul sellega, mida ma raamaturiiulitelt leian.

Et siis võtsid ette oma raamaturiiulit parandada?
Jah. Vaata, Kerttu Rakke on mujal rakkes. Asi on selles, et ma tahaks, et oleks lugeda midagi kerget, softi. Mis jätaks inimesele lugedes hea ja kerge tunde. Mulle ei meeldi, kui noored naised tulevad välja oma esimese raamatuga ja paiskavad sinna oma hingevalu. Nad soiuvad oma hingevalust. Ja kui inimesed seda loevad, mida nad siis tunnevad? Nad samastavad ennast ja tunnevad end masendavalt. Jätavad hinge sellise rusutuse mulje. Sama asja pärast ei loe ma Eesti Ekspressi, see mõjub masendavalt. Mingisuguseid katastroofilugusid ma ei taha.

Kas see raamat on su enda elust?
Ei ole. Mõni asi on peast, mõni asi on elust ja minu tuttavatest, aga võimendatult.

Millal sa kirjutad?
Töö juures sekspoes ja öösiti kodus.

Kas kogunes nii palju asju hinge, et pidid need lihtsalt välja kirjutama?
Ei, see ei ole hinge kogunenud. Seal on ka fantaasiat, natuke oma elust, natuke tuttavate käest kuuldut.

Võtsin ühe koha lahti ja ongi kohe mingi seksistseen.
Seksi on ka loomulikult sees.

Võtan nüüd teise suvalise lehekülje, vaatame, mis siis tuleb. Tiiu Silvese poeg jne. Siin on pärid reaalsed tegelased ju. Asi läheb ikka väga konkreetseks.
Need on väga värvikad tegelaskujud.

Kas sind ära pole tahetud tappa?
Uhh.

Nad ei saa sind kätte, eks ole? Ei tea, kes sa tegelikult oled.
Ma loodan ka.

Okei, sa kirjutasid selle raamatu seepärast, et tahtsid kirjutada. Sinust endast ja sinu tuttavatest?
Ei ole minust ega tuttavatest.

Mõtlesid välja? Aga miks seal Tiiu Silvese poeg on?
Ei mõelnud ka välja. Need on Hiiumaaga seotud faktid. Ja fakt on see, et Tiiu Silvesel oli seal kunagi ööklubi.

Kust see pealkiri „Virgin“ tuli? See on ka peategelase nimi.
See tuleb raamatust välja. Ja see peategelane ei ole üldse mingi beib. Iga naine unistab ju korra elus valgest loorist ja maani kleidist. Süütukese unistused. Tütarlastel on sellised unistused. Siis on veel igasugused baleriiniunistused ja...

Ma pole jõudnud su raamatut veel läbi lugeda, kas ütled ette ära, kuidas see lõpeb?
Jube hästi, jube ilusasti. Häppi endiga. Ma olen seal võtnud ette ka mitte väga ilusaid teemasid, aga teise nurga alt. Inimene peab lugedes saama positiivse elamuse. Lõpeb muidugi pulmadega.

Nagu ehe seebika lõpp.
Point ei ole pulmades. Point on selles, et väike tüdruk, kes unistas valgest kleidist ja loorist, saigi lõpuks oma tahtmise.

Kui raamatukogus vaatan seda riiulit, kus on tagasi toodud raamatud, siis on põhiline kaanepilt, kus mees ja naine suudlevad või kallistavad. Ma ei tea, kes on need inimesed, kes neid kirjutavad. Kui sina kirjutad selliseid õnneliku lõpuga naistekaid, on sul enda eraelu ka õnnelik? Või saab selliseid õnnelikke asju kirjutada just siis, kui oled ise õnnetu ja unistad?
Sa tahad küsida, kas mina olen õnnelik? Ega need ei ole minu unistused. Need on üldistatud noorte naiste unistused.

Räägi nüüd endast kui kirjanikust ka. Oled igapäevaselt tööl stripparina. Kunagi sa rääkisid sellest, kuidas see töö pakub tegelikult hingelist rahuldust.
Hiljuti sattus mulle kätte üks numeroloogiaraamat. Siis ma võtsin kätte ja arvutasin ja lugesin enda kohta järgmist: minu hing on rahul siis, kui saan esineda või kirjutada. Põhitööl ma esinen, lisaks kirjutan.

Stripparina pead heas vormis olema. Mida sa sööd?
Kõike, ka kooke. Iga päev pean kooki sööma. Eks tants hoiab vormis. Strippamine pole ju lihtsalt riiete seljast koorimine. Kui seda tõsiselt teha, on see hea trenn. Tants hoiab vormis.

Su raamat on väga positiivne, oled ise ka hästi positiivse olekuga inimene. Kuidas see sul õnnestub?
Ma ei taha olla mossis, otsin igalt poolt positiivseid elamusi, katsun suhelda nende inimestega, kes mind ei masenda. Ma ei mõtle rusuvaid mõtteid.

Küsis
Hans Ulmiste